Hei!
Eile võtsin ette rongisõidu Aidi juurde, Capel'i linna lähedale. 2,5 tundi rongis möödus minu meelest linnulennul.
Rongi teenindus oli hästi viisakas- öeldi näiteks, et kui istute inimese kõrval, kes joob alkoholi ning teile see ei meeldi, siis võite tulla "rongiteenindaja" (ma ei tea, kuidas neid nimetatakse) juurde ja seda öelda ning võimalusel paigutatakse Sind ümber.
Ma ikka veel ei väsi kordamast, kui sõbralikud ja avatud siin inimesed on. Nt, kui ootasin rongijaamas Aidit, siis tuli turvamees küsima, et kaugel mulle järgutulev auto on, ning et kas saan ikka koju.
Aidi tuli mulle Bunburysse vastu ning kuna kõhud olid tühjad läksime teepeal McDonaldist läbi. Esimene mäkk Austraalias ei maitsenud kuidagi teistmoodi kui Eestis.
Olen täna terve päeva tööportaale läbi kamminud ning igale poole kandideerinud.
Lõpuks sain skypes ühendust ka agendiga, keda mulle soovitati. Kui hästi läheb saan ehk esmaspäevast töölegi juba. Lootust on.
Ainuke töö, mida siiani Austraalias teinud olen, on Keriti juures aia koristamine, mille ükspäev poisid ette võtsid ning mina end vabatahtlikult appi pakkusin. Sain lehti riisuda ning esimest korda lehepuhurit käes hoida ja sellega natuke "tööd teha. :)
Kui muidu ei saa nagu arugi, et väljas oleks 28 kraadi, aga siis kui tööd tegema hakkad (isegi mitte väga füüsilist), siis pole kahtlustki, et väljas palav on.
Muidu on juba hästi igav see kodus istumine, võiks nagu midagi füüsilist ette võtta.
Järgmiste uudisteni!
No comments:
Post a Comment