Mõnikord on lihtsalt vaja keskkonnavahetust, isegi kui tegevused ise on kurnavad.
Kuni reede hommikuni mõtlesin, et ei lähe tüdrukutega kaasa, sest mul pole seal Perthis ju mitte midagi teha ega mitte kuhugi minna. Mul pole seal sõpru.
Siis aga ütles Anne, et ma peaksin ikkagi minema ja et saaksin ööbida tema sõbra juures või siis saame kuskil telkida. Ning läheks vaataks Perthis ringi, päevitaks rannas ja õhtul läheks muidugi peole. Nii läkski- panin oma asjad umbes 10 minutiga kohe töölt tulles kokku ning off we go!
Teele asudes tahtsime kuulata laule, mis annavad meile energiat, seega alustasime selle lauluga:
Kohe kui olime Perthi jõudnud, viisime Kristi tema sõprade juurde ning läksime Anne'ga ka oma ööbimiskohta. Panime oma asjad maha ja läksime rannabaari sööma.
Sandbaris juhtus üks naljakas lugu- tellisime kahepeale ühe pitsa ja ühed friikartulid kastmega. Anne tahtis friikatele soola juurde lisada, kuid ei teadnud kuidas soolatops "töötab". Ta keeras selle friikate kohal tagurpidi ning hakkas keerama, keeras nii kaua kuni soolatopsi kaas pealt tuli ning kogu tops meie friikate peale tühjenes. Mõni friikas õnnestus päästa, aga enamus olid paksult soolaga kaetud. Hea, et soola meie arvele ei lisatud.
Peale söömist ja ühte pudelit veini läksime koju ning olime nii väsinud, et lõpuks lihtsalt kukkusime voodisse. Tevõibolla ei usu, aga magasime kuni järgmise päeva kella üheni.
Laupäeval läksime natuke shoppama ning peale seda randa. Rannas oli aga nii kõva tuul, et pidime seal põhimõtteliselt jopedega istuma. Lõpuks hakkas lausa nii külm, et otsustasime lahkuda.
Rannas oli hästi palju lohesurfareid- nagu kohe megapalju. Romeo (mees, kelle juures ööbisime) ütles, et "there is about a million of them", mis polnud väga vale. (Jällegi on mul hästi kahju, et pole head kaamerat, millega pilti teha)
Peale randa läksime toidupoodi ning ostsime vajalikud asjad, et kodus midagi süüa teha. Romeo on super hea kokk- riis ja köögiviljad kanaga maitsesid imehästi!
Peale sööki, dušši ja paari kokteili läksime Scarboroughs kohta nimega Batisse, mis on vist ööklubi. Sissepääs oli tasuta. Neil oli seal sees bassein- tahtsime Anne'ga basseini hüpata, kuid saime teada, et meid oleks selle pärast välja visatud ning otsustasime seda siiski mitte teha. Hiljem, kui rääkisin ühe turvamehega, siis ta ütles, et peale kella kaheksat õhtul ei tohi sisse hüpata, kuna siis on tantsupõrand märg ja inimesed võivad libastuda.
Ja seal klubis pillasin oma esimese klaasi- seda pole minuga mitte kordagi varem juhtunud! :)
Seal klubis oli veel pingpongi laud- mis on eestlaste jaoks vist veider. Ja inimesed pärisel mängisid, või vähemalt üritasid mängida. Mina mängisin ka, kuid millegipärast ei lennanud pall väga minu reketi vastu :)
Kõik klubid suletakse kas 12 või 1 öösel- mis on jälle meie jaoks veider, kuna Eestis ju sellel ajal alles klubisse minnaksegi.
Pühapäev möödus kiirelt- Annel oli palju asju Perthis ajada, käisime piljardit mängimas ning asusime koduteele. Tagasi Capelisse jõudes ootas mind meeldiv üllatus- minu kiri oli kohale jõudnud! Juhhuu!
Aitäh Silver ja Teele ja kõhubeebi armsa üllatuse eest!
Nüüd tuleb veel viimast võtta enne homset tööleminekut!
Mõnusat nädalat kõigile, kes viitsivad lugeda! :)
No comments:
Post a Comment