Friday, February 12, 2016

Ajame vormi!

Nonii, olen lõpuks leidnud siin Katanningus midagi teha- sport, sport, sport!

Otsustasime õe ja sugulasega end hakata lõpuks vormi ajama ning üksteist motiveerima. Tegime ka enne pildid ning lõpp kaalumise/mõõtmise/pildistamise kuupäevaks on 24 juuni. Olgugi, et ilmselt ma siis veel Eestis ei ole. Auhinnaks peab igaüks välja mõtlema ühe asja, mis oleks võitjale (veel ei tea, kuidas täpselt võitja välja selgitame.. oh, äkki peaks hääletusele panema :D ) kasulik või lihtsalt tore kingitus.

Kuna töötan nüüd köögis ja seal on pidevalt friikartulid laual, mida nosida, siis on mul eriti raske seda mitte teha. Eks ikka kui kõht hakkab tühjaks minema, siis haarad esimese asja järele, milleni käsi ulatub. Aga täna läks hästi- mitte ühtegi ei söönud.

Samuti sõin kas lõunaks või õhtuks tükikese kooki, mis oli kas värsket tehtud või lihtsalt "polnud veel enne maitsnud" vabandusega. Täna suutsin ka sellele ei öelda.

Ja kolmas asi, mida pean hakkama jälgima on vedeliku tarbimine. Meil on siin viimastel päevadel olnud konstantselt 40 kraadi ning higistan iga päev nagu loom. Eriti tööd tehes, sest tunde järgi on köögis umbes 60 kraadi. Täna näiteks pidin lihtsalt sellepärast higi otsaeest pühkima, et üldse midagi näeksin- ehk siis higi voolas juba silmadesse.

Käisin oma teises jõusaalitreeningus ning tunnen, et energiat on hästi palju. Kuigi ma seal midagi erilist veel teha ei oska, siis palusin natuke treeneri abi ning järgmisel neljapäeval saan juba oma kava, mida edaspidi järgida. Siis ei lahmi seal niisama vaid vast on midagi kasu ka.
Täna näidati küll, kuidas kõik masinad siin töötavad, aga peaks rohkem uurima, et milliseid lihaseid treenivad ja mitu korda nädalas peaks käima jne...

Pean ütlema, et üks asi meeldis mulle siin osade masinate juures rohkem- need loevad mitu korda oled tõsteid teinud ning kui lõpetad esimese osa ja tahad nt 20 sekundit puhata, siis hakkab automaatselt sekundeid lugema. Ning kui uuesti alustad, siis hakkab jälle kordasid ja aega näitama. Minu meelest hästi mugav.
Eriti mulle, kuna olen siin inglise keelega nii ära harjunud, et isegi mõttes loendan inglise keeles ning päris mitu korda on juhtunud, et on sassi läinud :D

Ja toitumisest ka- hommikuks sõin ühe banaani, õuna ja kaks koorikleiba. Kuna siin minu lemmikut musta leiba pole, siis pidin leidma asenduse ning see on siiani parim lahendus, mis olen leinud. Samuti on mul hirmus magusaisu millegipärast koguaeg, seega ostsin endale mingid õunatäidisega küpsisemoodi asjad, mis seda leevendama peaksid. Just vaatan, kui palju seal suhkurt sees on ja enam vist ei osta neid ka :D. On küll paki peal kirjas "weightwatchers", eksole.

Ma pole väga kunagi poes käinud ja vaadanud palju miski midagi sisaldab, aga eile käisin kohe hästi teadlikult poes ja ei ostnud ühtegi asja, mida mul tegelikult vaja ei lähe- ehk siis shokolaadid jms.

Austraalias on minu toitumisharjumused muutunud niipalju, et olen hakanud sööma avokaadot nagu hull- no nii hea on lihtsalt. Võiksin terve päev midagi avokaadoga süüa. Tänane hommiku/lõunasöök oli avokaado kanawräpp ja suur klaas apelsinimahla. Njämmma.
Eestis ei söönud ma ka näiteks maapähklivõid (peanut butter), aga siin on see niii hea. Eriti hommikusöögiks ja moosiga, mmmmm. Kuigi kui Katanningusse kolisin, siis pole seda ostnud. Eks ta vist parem ongi.

Capelis tegin endale iga hommik putru ning sõin seda marjade ja meega. Peaks vist siin ka endale selle sisse harjutama.

Olen ju varem ka püüdnud hästi tervislikuks hakata ja trenni teha ja end vormi ajada, aga siiani pole see hästi õnnestunud. Ei teagi miks- eks on tahtejõu puudus olnud. Nüüd on kuidagi kohe hästi palju motivatsiooni ja tunnen, et just seda vajangi. Just seda muutust ja samas ka ajatäidet, kuna siin pole kohe mitte midagi teha.

Homme juba uued jutud ja proovin leida mõne hästi hea ja tervisliku retsepti ka, mida jagada :)

P.S! Loodan, et Teil pole igav minu pekkide vormi ajamisest lugeda. Kui on, siis andke aga teada ja katsun ka millestki huvitavamast kirjutada :)

Wednesday, February 3, 2016

Bye-bye Capel, hello Katanning!!

Tere armsad lugejad!

Pole jälle tükk aega midagi jõudnud kirjutada, sest hästi palju on toimunud.
Nagu teate, siis sain oma farmipäevadega lõpuks ühele poole ning asusin uue töö otsingutele. Sain isegi mõned päevad ekstra seal farmis olla, kui lõpuks naeratas ka õnn mulle ning leidsin ka uue töö.

Viimasel farmipäeval läksime Annega hoopis Mandariinidesse ning hakkasime seal puude ümbruseid umbrohust puhastama. Polnud tore töö ning olin õnnelik, et sain seda ainult ühe päeva teha.
Nagu ka ette tundsin, nägin viimasel päeval ka madu- või noh, mis nägin. Isrgi oleks peaaegu peale astunud. Ja seekord ilus ja Austraalia mürgiseim pruun madu. Vähe ei ole siis õnnelik, et sealt tulema sain.

Viimase päevaga sain siis töötada kõikide farmis olevate viljadega- viinamarjad, kiivid ja mandariinid.

26ndal jaanuaril oli siin suur püha- Australia Day. Olen hästi palju kuulnud, et see isegi suurem kui uusaasta. No ilutulestik oli igatahes küll palju võimsam.
Läksime lõunasöögile meie naabrite Bruce ja Claire'i juurde ning mina tegin Austraalia lipuga võileivatordi. Kasutasin selle tegemiseks toiduvärve ja pärast olid kõigil hambad sinised. Ihiiii.




Peale söömist läksime Bunburysse ilutulestikku vaatama- see kestis kokku pool tundi!! Uskumatu.

Kuna see oli minu viimane õhtu Capelis/Bunburys, siis oli ilutulestiku ajal selline tunne, et see ongi nagu mulle. Et noh, minu auks või nii :D Hästi tore oli!

Kolmapäeva lõunal hakkasime Aimariga minu uude töökohta sõitma. Kuna siinne bussiliiklus on uskumatult hõre ja otse kuhugi ei saa, siis Aimar oli nii lahke ja sõidutas mind otse ukse ette.
Uueks tööks on siis köögiabiline/koristaja/ettekandja.
Kuna neil oli kiirelt kedagi vaja, siis pidin ka kolmapäeval kohe alustama. Saabusin kell 3 ning tööle asusin kell 5. Neil oli tolleks õhtuks 40 broneeringut ning tööpäeva lõpetasin kell 11 öösel. Polnud aega isegi pissile minna. Tegime kokku 110 taldrikut, mis on meie uus rekord (eelmine oli 96 õhtu jooksul).
Ülejäänud päevad pole nii kiired olnud.

Põhimõtteliselt näeb mu töö välja nii, et olen kokaabi- ehk siis valmistan salateid, burgereid, võileibu ja muid kergemaid asju ning panen toidu taldrikutele. Kui klienditeenindajal baari taga on kiire, siis pean toidu lauda ka viima. Hommikud algavad mul praegu hotellitubade koristamisega, sest koristaja on puhkusel.

Töö mulle isegi meeldib, sest nii palju erinevaid asju on, mida teha ja aeg lausa lendab. Töötan 8-11 tundi päevas ja hetkel pole lootust ühtegi täiesti vaba päeva saada.

Lähen homme ka kohalikku jõusaali, et see üle vaadata ning ennast vormi hakata ajama!


Oh, näitan teile oma miljonivaadet ka, mis avaneb minu hotellitoa aknast.



Ja oma üübersuurt televiisorit, mida mul õnneks väga aega vaadata ei ole.



Thursday, January 21, 2016

SÜNNIPÄEVA POSTITUS SILVERILE!!

Selle postituse pühendan Silverile ja ainult Silverile, sest temal on meil täna veerandsajas sünnipäev.
Hästi kurb on muidugi, et Sind, Silver, Šokolaadipoiss, täna kallistada ei saa, aga järgmisel aastal selle eest kallistame topelt!! :)

Soovin sulle sünnipäevaks palju nalja ja naeru, õnne ja armastust, soovide täitumist ja seiklusi!

Siit tuleb minu väike üllatus Sulle:





Musidkallidõhupallid,
Kirsilt Austraaliast

Monday, January 11, 2016

Camping in Augusta

Nonii, olen blogimise lainel ning kirjutan ka oma möödunud nädalavahetusest.
Mark viis mind ja Aimarit ümbrust vaatama. Täpsemalt suundusime Augustasse.

Oma reisi alustasime ennelõunal ning hakkasime ööbimiskohta otsima. Otsisime mõnda karavan-parki, kus oleks olemas ka WCd ning pesemisvõimalus. Leidsime Molloy Caravan Park'i ning see oli just sobiv. Järgmise päeva hommikul avastasime, et neil oli ka ping pongi laud ja piljard, mida oleks saanud  õhtul aja veetmiseks kasutada, kui oleks teadnud.

Niisiis, esimese päeva veetsime kalastades ja lõõgastudes. Lootsime endile õhtusöögiks midagi püüda, aga kahjuks kõik mis õnge otsa jäid, olid liiga väikesed ning pidime need siiski tagasi laskma.




Meie ööbimiskohas olid ringi liikumas ka känguruud. Alguses proovisime neid kaugelt pildistada, aga kui nad ise lähemal tulid, siis saime neile ka leiba sööta. Olid küll häbelikud, aga ega siis nälga ei saa jääda.
Polegi enne nii lähedalt känguruud näinud või veel vähem katsunud.




Õhtul, umbes viie paiku läksime uuesti kalale, pidime ju õhtusöögiks midagi püüdma. Mina olin kõik selle peale panustanud- no järgmine kord tean, et oma oskustele või "looduse tahtele" pole mõtet loota. Lõpetasime päeva võileibadega.
Minu magamiskoht nägi tol öösel välja selline:


Lageda taeva all, joogamatil. Kogemus omaette- enam enne uuesti ei teeks, kui ööd ka juba hästi hästi hästi soojad on. Ainuke mure oli tõesti temperatuur, ja vastu hommikut ka läheneda püüdvad känguruud. Ehk oli neil ka külm ja püüdsid teki alla tulla.

Teise päeva varahommikul läksime jälle kalale, et siis ehk hommikusöögiks midagi püüda. Noup, ikka mitte midagi. Läksime hoopis kohalikku supermarketisse ja ostsime peekonit (sest munad olid olemas) ning kõrval kohvikust suured kohvid, et päev üle elada.





Kui hommikusöök söödud, oli aeg minna turiste mängima. Mark teadis nii palju ilusaid kohti, kuhu minna ja mida meile näidata. Isegi see tee, mida sõitsime, oli vaatamisväärsus- need mäed ja orud, kurvid ja sirged.
Esimene peatus oli Hamelin Bay rand, kus vaade oli lihtsalt imeline!




Teiseks sihtkohaks võtsime Boranup metsa, mis oli natuke nagu enchanted forest.
Peamiseks kasvavaks puuks on 'karri tree', mis on Austraalia kõva punase koorega eukalüpt. Need võivad kasvada kuni 80 meetri kõrguseks ning Mark teadis rääkida, et kõva punane koor on tule kaitseks.


Leidsime ka ühe toreda liiklusmärgi, mis näitab, et 'võib kohata metsahaldjaid'.




Siis üks naljakas seik, kui Aimar äkki tagant pingist hõikas: "oh, mis laul". Vot selline laul tuli Marki playlistis. Taustinfoks nii palju, et Marki endine tüdruksõber on eestlane.


Seejärel läksime lõunatama "Swings and Roundabouts" viinamarjaistandusse. Meile üllatusena oli seal tol päeval ka live muusika. Istumiskohta otsides juhtusime just verinoore laulja ja tema vanemate lauda istuma. Vaadake youtubest järgi- Mitchell Martin, päris palju häid covereid ning paar originaallaulu isegi.



Kõhud mõnusalt täis, suundusime järgmise ja viimase vaatamisväärsusega tutvuma- Canal Rocks. Ilmselt kõige sinisem vesi, mida siiani näinud olen. Aimariga mõtlesime, et peame kindlasti tagasi minema, kui meil on ka peale varbavahede kaasas, et siis kõrgeimaid tippe seal vallutada.











Kui pühapäeva pealelõunal koju jõudsime olin surmväsinud (just selle pärast, et olin lageda taeva all maganud ainult umbes kaks tundi) ning kobisin kohe voodisse. Magasin vist 11 tundi jutti, olin hommikul värske ja tööpäevaks valmis.

Ma armastan ringi reisimist, Austraalia on selliseid ilusaid kohti täis ja ei jõua ära oodata, et neid avastama minna!!
Aitäh Mark, et viitsisid meid ringi sõidutada- see oli lihtsalt suurepärane!

Cheers!

Sunday, January 10, 2016

Dunsborough

Viimasel puhkuse nädalavahtusel võtsime Aimariga ette sõidu Dunsborough-sse ning käisime natuke ümbruskonnaga tutvumas. Uskumatu, millised vaated, milline ilu!!

Paljudes kohtades ei käinudki.
Kaugeimaks punktiks sai Cape Naturaliste Lighthouse. Kuna käisin majaka juures ka Margaret Riverit külastades, siis ei olnud ma sellest väga vaimustuses. See oli umbes kolm korda väiksem ning vaadet ümbrusele varjasid põõsad (kui üles ei roninud).
Majakas on ehitatud lubjakivist ning asub 123 meetrit merepinnast. Majakas on täiesti töökorras ning vilgub iga 10 sekundi tagant. Majaka kõrguseks on 20 meetrit. (Võrdluseks, majakas, mis oli Margaret Riveris oli 39 meetrit)




Seejärel hakkasime tagasi kodu poole sõitma ning külastasime kohti, mis jäid tee peale. Näiteks kaunist Meelup'i randa.
See on üks väheseid  randu Lääne-Austraalias, kus saab vaadata kuu tõusu ookeanil.






Peale seda läksime Dunsboroughsse lõunat sööma ning sattusime olema restoranis ajal, kus oli ka live muusika.



Teepeal käsime veel läbi kohalikust jahisadamast, kus olid oioioi kui ilusad jahid. Endal võiks ju ka üks olla...


New Years Eve

Minu aastavahetus möödus toredalt- käisime Aidi ja Aimariga Bunburys ilutulestikku vaatamas. Naljakas oli aga see, et ilutulestik oli südaöö asemel hoopis kohaliku  aja järgi kell 23.00, seega tol hetkel nagu mingit uue aasta tunnet küll ei tekkinud.
Peale ilutulestikku läksime tagasi Barbadose klubi/pubisse ning tantsisime natuke aega. Seina peal olevatest telekatest tuli countdown südaööni ning kui oli jäänud 10 sekundit, siis lugesid kõik kõva häälega kaasa. Vot siis tekkis korraks uue aasta tunne. :)










Kui hakkasin koju minema, siis olid tänava peal suvalised inimesed, kes tahtsid selfit teha. Kui oma selfipulga välja võtsin, tundsin end nagu oleks hapniku leiutanud, sest kõik olid sellest nii vaimustuses.


Kõik minu uue aasta soovid minu armsatele sõpradele on järgmises laulus, kuulake ja nautige: