Nonii, olen blogimise lainel ning kirjutan ka oma möödunud nädalavahetusest.
Mark viis mind ja Aimarit ümbrust vaatama. Täpsemalt suundusime Augustasse.
Oma reisi alustasime ennelõunal ning hakkasime ööbimiskohta otsima. Otsisime mõnda karavan-parki, kus oleks olemas ka WCd ning pesemisvõimalus. Leidsime Molloy Caravan Park'i ning see oli just sobiv. Järgmise päeva hommikul avastasime, et neil oli ka ping pongi laud ja piljard, mida oleks saanud õhtul aja veetmiseks kasutada, kui oleks teadnud.
Niisiis, esimese päeva veetsime kalastades ja lõõgastudes. Lootsime endile õhtusöögiks midagi püüda, aga kahjuks kõik mis õnge otsa jäid, olid liiga väikesed ning pidime need siiski tagasi laskma.
Meie ööbimiskohas olid ringi liikumas ka känguruud. Alguses proovisime neid kaugelt pildistada, aga kui nad ise lähemal tulid, siis saime neile ka leiba sööta. Olid küll häbelikud, aga ega siis nälga ei saa jääda.
Polegi enne nii lähedalt känguruud näinud või veel vähem katsunud.
Õhtul, umbes viie paiku läksime uuesti kalale, pidime ju õhtusöögiks midagi püüdma. Mina olin kõik selle peale panustanud- no järgmine kord tean, et oma oskustele või "looduse tahtele" pole mõtet loota. Lõpetasime päeva võileibadega.
Minu magamiskoht nägi tol öösel välja selline:
Lageda taeva all, joogamatil. Kogemus omaette- enam enne uuesti ei teeks, kui ööd ka juba hästi hästi hästi soojad on. Ainuke mure oli tõesti temperatuur, ja vastu hommikut ka läheneda püüdvad känguruud. Ehk oli neil ka külm ja püüdsid teki alla tulla.
Teise päeva varahommikul läksime jälle kalale, et siis ehk hommikusöögiks midagi püüda. Noup, ikka mitte midagi. Läksime hoopis kohalikku supermarketisse ja ostsime peekonit (sest munad olid olemas) ning kõrval kohvikust suured kohvid, et päev üle elada.
Kui hommikusöök söödud, oli aeg minna turiste mängima. Mark teadis nii palju ilusaid kohti, kuhu minna ja mida meile näidata. Isegi see tee, mida sõitsime, oli vaatamisväärsus- need mäed ja orud, kurvid ja sirged.
Esimene peatus oli Hamelin Bay rand, kus vaade oli lihtsalt imeline!
Teiseks sihtkohaks võtsime Boranup metsa, mis oli natuke nagu enchanted forest.
Peamiseks kasvavaks puuks on 'karri tree', mis on Austraalia kõva punase koorega eukalüpt. Need võivad kasvada kuni 80 meetri kõrguseks ning Mark teadis rääkida, et kõva punane koor on tule kaitseks.
Leidsime ka ühe toreda liiklusmärgi, mis näitab, et 'võib kohata metsahaldjaid'.
Siis üks naljakas seik, kui Aimar äkki tagant pingist hõikas: "oh, mis laul". Vot selline laul tuli Marki playlistis. Taustinfoks nii palju, et Marki endine tüdruksõber on eestlane.
Seejärel läksime lõunatama "Swings and Roundabouts" viinamarjaistandusse. Meile üllatusena oli seal tol päeval ka live muusika. Istumiskohta otsides juhtusime just verinoore laulja ja tema vanemate lauda istuma. Vaadake youtubest järgi- Mitchell Martin, päris palju häid covereid ning paar originaallaulu isegi.
Kõhud mõnusalt täis, suundusime järgmise ja viimase vaatamisväärsusega tutvuma- Canal Rocks. Ilmselt kõige sinisem vesi, mida siiani näinud olen. Aimariga mõtlesime, et peame kindlasti tagasi minema, kui meil on ka peale varbavahede kaasas, et siis kõrgeimaid tippe seal vallutada.
Kui pühapäeva pealelõunal koju jõudsime olin surmväsinud (just selle pärast, et olin lageda taeva all maganud ainult umbes kaks tundi) ning kobisin kohe voodisse. Magasin vist 11 tundi jutti, olin hommikul värske ja tööpäevaks valmis.
Ma armastan ringi reisimist, Austraalia on selliseid ilusaid kohti täis ja ei jõua ära oodata, et neid avastama minna!!
Aitäh Mark, et viitsisid meid ringi sõidutada- see oli lihtsalt suurepärane!
Cheers!
