Mehhiko pidu

Nädalavahetusel oli naabrinaisel sünnipäev ning käisime Mehhiko stiilipeol. Riietasime endid mehhiko bändiks ning laulsime sünnipäevalaulu.
Pidu oli hästi tore, aga hästi lühike :)
Lisan mõned paremad pildid meist:

Pean ütlema, et õhtu lõpuks olid kõigil kadunud nii vunsid kui ka kulmud, mis leiti järgmisel päeval peokoha prügikastist ja lillepeenrast.

Lihtsalt mainin, et oleme Annega jälginud X-Factor Austraaliat ning täna (just nüüd) on käimas finaal. Hoiame pöialt Cyrusele!
Siin tema parimad esitused, enjoy!!

Margaret River+ 2 üllatust!!!

Möödunud nädalavahetusel käsin oma uue Nepaali sõbraga, kellega tutvusin Perthis käies, Margaret Riveris. See on Capelist tunni tee kaugusel lõunasse ning seal on imeilusad rannad ja koopad.

Alustasime hommikusöögiga rannas. Seal ei olnud palju inimesi ning nii mõnus oli hommikukohvi kõrvale kuulata hoopis ookeani kohinat ning kajakate kisa, mitte veekeetjat või kellegi mulisemist :)
Koht, kus olime, oli imelius- suured kivirahnud ning lained nende vastu peksmas, helesinine vesi.

Peale seda sõitsime vaatama koobast, mille nimi on "Lake Cave". Nimi tuleneb sellest, et on siinkandis ainuke koobas, mille sees on järv (või noh rohkem lihtsalt vesi). Koopa laes olid "kõrred", mis on tekkinud vee tilkumisest ning andsid koopale n.ö koopa välimuse. Kui olime jõudnud koopa kõige spgavamasse kohta, siis olime ainult 30m merepinnast.

Üritasin pilti teha, kuid niipea kui nupule vajutasin kadusid kõik värvid nagu tina tuhka. 

Tegime pilti ka giidiga, sest ta oli nii tore ning ütlesime talle, et ta saab kunagi kindlasti kuulsaks televisioonis või raadios ning siis on meil pilt olemas, mida e-bays müüa. :)

Peale koopa külastust võtsime suuna majaka poole, mis asus poole tunni tee kaugusel. Saime natuke pilte teha maapeal ning siis ka majakasse üles ronida. Kui aus olla, siis majaka ajaloost ei mäleta ma väga midagi, sest niipea kui üles jõudsime, siis rääkisime giidiga hoopis muudest asjadest. Naljakas oli veel see, et kuna sellel kellaajal ei tahtnud keegi teine üles ronida, siis saime põhimõtteliselt privaat-tuuri. Ülevalt avanes imeline vaade. 

Samuti oli seal ära märgitud koht, kust kohtuvad kaks ookeani- Southern ocean ja Indian ocean. Kui hoolikalt vaadata, siis oli ka näha lainete ristumist.

Peale roadtrippi tulin koju, kus mind ootas juba Anne. Kuna mu telefonil pole peaaegu mitte kuskil levi, siis ei saanud ta mind kuidagi telefonis kätte ning oli ka isegi natuke muretsema hakanud. Tal oli mulle kaks üllatust.

Esiteks olin oma kallid kõrvaklapid, mille enne Eestist lahkumist ostsin, ära kaotanud ning Anne oli need leidnud oma tööpluusi rinnataskust. Kõrvaklapid on lausa nii head, et töötavad ka peale peasumasinas pesemist.

Teine üllatus oli veel suurem ning tegi mind hääääästi õnnelikuks!

Ma ei mäleta (jah, midagi pole muutunud), kas olen sellest rääkinud, aga ühe peo käigus kaotasime Annega mõlemad oma nahktagid ära. Oleme sest saati käinud nii Busseltonis kui ka Bunburys uusi tagisid otsimas, kuid igast poest on meile öeldud, et "pole jakkide hooaeg". Meie ei suuda aga ära imestada, et kuidas pole jakkide hooaeg, sest õhtuti on ikka veel jahe ning mõnikord sajab isegi vihma. No igatahes, üllatuseks oli see, et Anne oli meile mõlemale jakid leidnud!! Oh seda õnne kisa! :) Minu esimene päris nahast tagi!

Olime lausa nii õnnelikud, et ostustasime Bunburysse õhtusöögile ning siis tantsima minna. Meil oli imetore õhtu kahes ööklubis ning kahes pubis.

Tervitused Eestisse!

Üübervahva nädalavahetus

Olgugi, et olime laupäeval tööl, siis see ei peatanud hetkekski nalja ja naeru.

Laupäeva hommikul ei tahtnud keegi, MITTE KEEGI, tööle minna, sest on ju LAUPÄEV!! Kui meie boss minu ja Anne juurde tuli, siis Anne suutis ta ära rääkida, et lõunapausi ei tee ning saame kell 2 koju, mis sobis meile suurepäraselt.

Laupäeva õhtul seadsime sammud baari, kuhu veel enne jõudnud ei olnud, aga avastasime, et see koht oli hoopis fäänsim kui teine, kus koguaeg käinud oleme. Samuti oli seal hulganisti rohkem noori inimesi.
Olen Austraalias oma piljardi mängimise oskusi umbes sada korda parandanud. Naudin selle mängimist rohkem, kui ei midagi muud. Sest siin polegi midagi muud teha.
No igatahes läksime pubisse ja mängisime ühe mängu Anne'ga kahekesi. Peale seda tulid kaks kohalikku kutti meie laua juurde ja küsisid, kas soovime mängida. (Sain oma nime jälle sada korda öelda, haha) Mängisime siin nende kuttidega ning võitsime. Istusime nurka ning ootasime järgmisi ohvreid. Ei pidanud kaua ootama, kui juba tulidki järgmised kohalikud kutid, kes meiega mängida tahtsid. Selle mängu ajal elasid kõrvallaua mehed meile juba kaasa- plaksutasid ning hõiskasid, kui meie palli sisse lõime. (Ma pean lõpetama üllatunud näo tegemise, kui palli sisse löön, siis mõjun kõvasti veenvamalt).
Peale kahe paari võitmist oli järgmiste kord- kahjuks või õnneks olid nad purjus ning ei jaganud piljardist midagi. Siin kehtib selline reegel, et kui üks meeskond lööb kõik pallid sisse ning vastasmeeskonnal on kõik seitse palli veel alles, siis kaotaja peab alasti ümber piljardilaua jooksma. Nii juhtuski, et purjus mehed jäid seitsme palliga ning pidid reeglit järgima. Neile ei jäetud isegi valikut, sest püksid lausa kisuti alla (k.a aluspesu, khmkhm). See oli lihtsalt üübernaljakas, sest kogu paar hõiskas ja naeris ja plaksutas. Nagu Anne ütles- olime umbes tunniks ajaks "queens of pool". Vähemalt seal pubis.

Peale seda läksime Bruce ja Claire juurde, kus käime tavaliselt argiõhtuti piljardit mängimas, ning mängisime veel piljardit ja tegime nalja. Pean ütlema, et on täitsa tore vahelduseks ilma alkoholita olla, nalja on ikka vähemalt sama palju!

Pühapäeval magasime lõunani ning seejärel läksime randa. Leidsime tüdrukutega hästi privaatse koha, kus saime ilma bikiinide ülaosata päevitada. Ülejäänud keha on suhteliselt pruun, aga....

Käisime ujumas ja nautisime päeva. Lihtsalt suurepärane viis lõõgastumiseks.

Pühapäeva õhtul käsime veel Aidiga rannas lihtsalt lobisemas ning juba kolmandat korda päikseloojangut püüdmas (pole siiani veel õnnestunud).
Leidsin ka ühe hästi ägeda vaateplatvormi, kust avaneb imeilus vaade ookeanile!

Samuti oleme sellest nädalast LÕPUKS tagasi kiivides ning teeme jälle oma tööd. Viinamarjad pole mulle- üldse mitte!
Selle kahe nädalaga õppisin kiivi-tööd hindama, sest see oli mulle kümme korda lihtsam ning makstakse tunnipalka.
Olime nii õnnelikud, kui nägime oma kiivisid nii suureks kasvanuna. Isegi liiga õnnelikud. :)

Samuti on suuremaks kasvanud ämblikud ning nende võrgud ja kärbeste hulk. Uskumatu, kui annoying võib mõni putukas olla. Kui teile mitu korda labakäega näkku lüüakse- kas läheksite siis tagasi selle inimese juurde!? I don't think so!

Nii naljakas on see, et kui kiivides alustasime, siis mõtlesime, et enam hullemaks minna ei saa. Kuid siis läksime viinamarja lehti kitkuma ning hakkasime oma tööd kiivides rohkem hindama. Ma pean ültema, et töö vastu pole mul enam midagi- väike "musklivalu" käib asja juurde.

Palju sündmusi korraga...

Kõigepealt- arvasin, et olen teile juba teisest maost rääkinud, aga vist ikka mitte. Nägin teist korda madu (ikka seda agressiivset tiigermadu) ja seekord päris lähedalt. Lebas see kohe WC kõrval, kui sealt välja astusin. Mitte keegi teine pole veel madu näinud ja mina olen juba kaks ära näinud- ma siiralt loodan, et rohkem neid nägema ei pea.
Kuna teeme tänasest uut tööd- korjame viinamarjataimedelt lehti, siis meid hoiatati, et nüüd võivad maod olla ka puu otsas. Saate aru, PUU OTSAS!! Need on küll "mitte nii ohtlikud", aga hirmus on ikkagi kui rahulikult oma tööd teed ja siis sulle madu vastu vahib. Täna nägin puu otsas näiteks konna, on ikka veider maa.

Kuna Anne pidi jälle Perthi minema, siis otsustasin ka seekord end kaasa pakkida, kuna see on tõesti viimane nädalavahetus, millal sinna läheme.
Reedel läksime ära saatma Anne sõbrannat ning peale seda suundusime Anne sõbra ärasaatmispeole. Või noh, pigem oli see lihtsalt vaikne istumine.
Peale seda suundusime välja tantsima- kohta nimega Capital, kust meid välja visati, kuna minu sõber oli liiga purjus vist, ja kuna mina olin ta sõber siis visati meid mõlemit välja. See oli mul esimene kord elus, loodame et ka viimane.

Lupäeval suundusime esimese asjana (kui kell 12 ärkasime) randa, et natukenegi oma joodikupäevitust ühtlasemaks saada. Käisin esimest korda Austraalias ujumas (nagu näha, siis tegin palju asju esimest korda sel nädalavahetusel). Isegi haisid ei kartnud. Lained olid nii kõrged, et ei pidanudki kaugele minema, et lained üle pea käiksid. Ma arvan, et möllasime lainetes umbes tunnikese ning siis suundusime end praadima.  Kuna kella nelja ajal on rannas päris tugev tuul, siis seda õnne kauaks ei jätkunud.
Peale randa läksime koju süüa tegema ning peoks valmistuma. Kõigepealt väike tants kohas nimega Brass Monkey ning siis.... Laupäeva öösel oli Austraalia-Uus-Meremaa rugby mäng, maailmameistrite finaal. See oli ajaloos esimene kord, kui need kaks riiki finaalis vastamisi on. Meie olime Uus-Meremaa tiimi (All Blacks) poolt, kuna need mehed olid kõvasti parema väljanägemisega kui Aussid. Mängu vaatasime pubis, kus enamus inimesi olid kiivid (ehk uusmeremaalased). Ma kujutan ette, kui naljakas oleks olnud pärast ise ennast vaadata, sest olime ikka täiega mängus sees- viskasime kõigile viisi, kallistasime ja karjusime, hõiskasime ja kiljusime. No nii vinge lihtsalt! Tõeline fiiling!
Peale seda kui mäng oli läbi saanud hakkasime puudust tundma oma jakkidest, mille olime jätnud pubisse, kus enne olime. Läksime tagasi ja kolkisime uksele, kuna koht oli juba suletud, aga meile öeldi, et jakke pole leitud. Palju õnne neile, kes endala kaks uut nahktagi said! Kanna neid hoolega!

Kuna oli ka halloween, siis meie läksime peole kui alkohoolikud:

Lihtsalt raske on sõnadesse panna seda nalja ja naeru, mis meil Anne'ga koguaeg on. See on uskumatu kui erinevad, aga samas nii hea klapiga võivad inimesed olla. 

Nagu kõik teavad, siis on alanud moveber. Kuna olen püüdnud juba 23 aastat vuntsi kasvatada, aga pole õnnestunud, siis otsustasime Anne'ga, et ei joo terve novembrikuu alkoholi. See, kes esimesena alla annab, peab teisele õhtusöögi välja tegema.

Ohh, kõhud naermisest kõveras, vaatame X-Factorit ja joome teed- nalja jätkub uneajani.

Mõnusat movembrit!