Thursday, September 24, 2015

Austraaaaliaaaaa!!

Well hello there!

Istusin just natuke aega tagasi maha oma majutuskohas ning olen nii õnnelik! Mul on selline seiklus seljataga, et ise ka ei usu.
Inimesed on nii toredad ja lahked- täiesti uskumatu.
Enne mõned pildid lendamisest:



Kui olin Austraaliasse jõudnud, peale 11,5-tunnist lendu Dohast, siis ikka veel ei uskunud, et siin olen. Nüüd hakkab alles kohale jõudma.
Lendamine oli minu meelest võrratu- ma täiega nautisin neid vaateid, mis pilvede pealt avanesid või siis öine Doha, või ka tänaõhtune päikseloojanguga Perth. Minu jaoks ju uus ja superilus!
Perthi lennujaamas tehti mulle korralik konrtoll- olin viimane, kes sealt lahkus. Vaadati läbi kotid, kontrolliti tagaruumis telefoni ja passi, küsiti, kuhu ma lähen ja mida tegema hakkan, kas mul siin sõpru ka on jne. Kui ütlesin, et pean bussi ja rongiga minema kuhugi, siis see kontrolli-tädi (kes oli mega tore ja jutukas), hakkas kohe uurima, kuidas ma bussi peale saan ja kas ikka rongid lähevad. Täitsa uskumatu kohe, kui sõbralikud siin kõik on!
Ühesõnaga, pidin lennujaamast bussi võtma, kuid selleks pidin sõitma teise terminali. Tundus keeruline ning võtsin takso, mis õnneks ei läinud ka väga palju maksma. Esimese asjana tahtsin muidugi rooli taha istuda- see pahupidine liiklus tahab siin veel harjumist. Sõitsin kesklinna underground rongijaama, kuid see oli kinni- vist oli remondis. Tänaval küsisin ühelt ja teiselt, et kuidas ma sinna sisse saan ja kõik suunasid kuhugi, aga kõik uksed, kuhu mina välja jõudsin, olid suletud. Viimane mees, kelle käest küsisin, ütles, et sõidab Uberiga (äpp, kus taksojuhiteenust pakuvad eraisikud) samas suunas, kuhu minagi ja et võin siis lihtsalt edasi sõita. Mulle sobis see suurepäraselt, sest ma lihtsalt ei näinud muud võimalust. Taksoga oleks see lõbu päris kalliks läinud. Õnneks pole mul inglise keele ebakorrektse rääkimise hirmu ja olen siiani päris hästi hakkama saanud. Mõlemad mehed- nii juht, kui ka see, kes mind vaevus kaasa võtma (vist oli Jamie) olid nii jutukad ja uurisid Eesti kohta. Samuti ei uskunud nad, et esimest korda lendasin või, et on mu esimene päev/õhtu Perthis (seda vist inglise keele pärast). Kui Jamie koju olime viinud, siis andsin oma aadressi ning autojuht tõi mu siia ära- uskuge või mitte, aga ta ei võtnud minult sentigi! Ma ütlesin küll, et tahan maksta, sest tema teeb ju oma tööd, aga ta lihtsalt ei võtnud! Ta oli ka Austraaliasse alles 5 kuud tagasi tulnud ja õpib siin hetkel Inglise keelt ning kooli kõrvalt siis õhtuti töötab Uberi heaks.
Ahjaa, känguruu nägin ka juba ära!! :)

Mul on siin juba meeletult tore algus olnud ja loodan, et saab ainult paremaks minna. Homme lähen kohe linna ja ostan endale kõnekaardi ning pangas teen pangakonto nr. Siis saan juba hakata tööd otsima.

Muide, meil on hetkel kell 22.04 ja väljas 23 kraadi. Just sayin. :)

Praegu tahaks ainult magada voodis, horisontaalses asendis teki ja padjaga.
Head ööd!




No comments:

Post a Comment