Ega kui ikka pole vaja talvejopet selga panna, siis ei teki ka mingit jõulutunnet. Rannas liivalosse ehitada pole ikka jõulude ajal see....
Igatahes tähistasime me jõule ujumas käimise ja piknikuga.
Ostsime kõik endale mingid jõulu-peakaunistused ning läksime Aidi kabrioletiga sõitma. Panime parimad jõululaulud kõvasti mängima, mütsid pähe ning pildistama!
Nii äge oli, kuidas inimesed meile lehvitasid. Üks asi, mida mina mäletan on see, kuidas mu sarved pidevalt minema tahtsid lennata. Või õigemini lendasidki.
Ja enam õigemat autot ei andnud leida, eksole!!
Sõitsime randa, kus tegime ka paar jõulupilti ning peale seda oli Capelis jõulupiknik, kuhu oli tulemas ka jõuluvana. Mis seal siis ikka muud teha, kui ikka jõuluvanaga selfi!
Aimar on vist sel aastal paha laps olnud, et jõuluvanast nii kaugele hoidis ja peaaegu pildile ei jäänudki.
Järgmisel päeval meisterdasin piparkoogimaja ning tegime Aimariga kingituse ka Markile. Tal oli hea meel ning majast oli ka vaimustuses. Kahjuks pole see nii söödav kui Eestis tehtu, sest glasuur maitses nagu plastik ning piparkook polnud päris piparkook, aga vähemalt välja nägi hea.
Neljapäeva õhtul skaipisin veel ka oma perega, kellel oli perekondlik õhtusöök ilma minuta. Või siis virtuaalse minuga.
Nii minu jõulud sel aastal möödusidki ning varsti kirjutan juba aastavahetusest!
No comments:
Post a Comment